7 müüti töötervishoius ja tööohutuses

Jan 16, 2022 7:59:41 PM | 7 müüti töötervishoius ja tööohutuses

Töötervishoiu ja -ohutuse müüdid, mille päritolu keegi ei tea, kuid suust suhu levides omandanud vale tõlgenduse. Lükkame need 7 müüti ümber

Töötervishoius ja tööohutuses peaks kindlasti veenduma, kas erinevatel väidetel ja tõlgendustel on alust, kuna vale tõlgendus võib viia halbade tagajärgedeni. Alljärgnevalt toome välja mõned müüdid, mida oleme oma töös tihti kohanud.

Müüt nr 1 - Juhendamisel loeb vaid allkiri, et tööandja kaitstud oleks

See ei vasta kindlasti tõele. Tööandja peab kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tõendama, et töötaja on teadlik ohututest töövõtetest. Seega otseselt pole vajalik töötaja käsitsi kirjutatud allkiri või digiallkiri. Allkirjast olulisem on protsess, kuidas töötajat juhendati. Kui töötajale antakse ette suur kaustiku täis juhendeid ja eeldatakse, et ta loeb kõik läbi mõne tunniga ja sealjuures jätab ka kõik meelde, siis see on võimatu. Olgem ausad, ega endalegi see kõik meelde ei jääks. Seega kui midagi peaks juhtuma, siis lisaks sellele, kas töötaja on andnud allkirja, vaadatakse ka juhendamise sisu – kui palju materjali pidi juhendamise käigus meelde jätma ning, kas sellele järgnes ka väljaõpe. 

Meie soovitus on jagada juhendamine väiksemateks ampsudeks ning iga ampsu juurde võiks kuuluda lisaks juhendite lugemisele ka videode vaatamine ning testide sooritamine. Kui võimalik lisada ka väiksemad käelised ülesanded. Need kõik aitavad loetud materjali paremini kinnistada, sest meie esmane huvi on ju, et töötajale jääks meelde, mida ta luges ning oskaks loetut kasutada. 

Müüt nr 2 - Riskianalüüsi peavad tegema ainult ohtlikku tööd tegevad ettevõtted

Jällegi vale. Esiteks riskianalüüs on protsess, mitte üks eraldiseisev dokument ning selle eesmärk on selgitada välja ohutegurid, mis meie töötajaid ohustavad. Seega riskianalüüsi peavad tegema kõik ettevõtted, sest ohud on kõikides ettevõtetes vaatamata ettevõtte suurusele ja ohtlikkusele. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus paneb tööandjale kohustuseks hinnata ära, millised ohud on töökeskkonnas ja kui tõenäoliselt need ohustavad teie töötajaid ning millised on tagajärjed.  Kindlasti, mida suurem on ettevõte, seda mahukam on riskianalüüs, aga ka 1 töötajaga ettevõtted peavad riskianalüüsi koostama.  

Meie soovitus on väiksematel ettevõtetel riskianalüüsi koostamiseks vaadata Tööinspektsiooni iseteenindusportaali ning kasutada sealset tööriista. Suuremad ja keerulisemad ettevõtted võiksid proovida VITSa riskide hindamise tööriista.

 

Müüt nr 3 - Kõik töötajad tuleb saata tervisekontrolli

Nii ja naa. Automaatselt ei pea kõik töötajad tervisekontrolli saatma, vaid ainult need töötajad, keda töö käigus ohustab mõni ohutegur. Selle teadmise annab töökeskkonna riskianalüüs. Tõsi on see, et väga vähe on selliseid töid, kus töötajat ei ohusta mitte ükski ohutegur. Oluline on aru saada, millised riskid töötajal on, sest nii saab jälgida, kuidas konkreetne ohutegur töötaja tervist mõjutab ja kuidas neid ennetada saaks.  

Müüt nr 4 - Ettevõtte valdkonnast oleneb, millised nõuded on ettevõttel

Mulle öeldakse tihti, et kuidas VITS saab kõiki ettevõtteid aidata, kui nõuded on ju erinevad. Tegelikult on töötervishoiu ja tööohutuse nõuded samad olenemata ettevõtte tegevusvaldkonnast. Küll aga võivad lisanduda määruse nõuded teatud valdkonna ettevõtetele, nt kemikaalidega tegelevad ettevõtted, ehitusettevõtted jne. Kuid töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning seal viidatud määrused kehtivad kõikidele ettevõtetele/asutustele, kus on töölepingulised töötajad.  

Seega VITS aitab eelkõige ettevõtetel töötervishoiu ja tööohutuse protsesse digitaliseerida ning sellega tagada efektiivsem töötervishoiu ja tööohutuse korraldus  ning parem ülevaade. 

Müüt nr 5 - Minu ettevõttel on vähe töötajaid, seega Tööinspektsioon minu juurde ei jõua

Ei saa kinnitada, et see tõele vastaks, kuna minu klientideks on olnud ka 1 töötajaga ettevõtted, MTÜ-d, kes just nimelt on mu poole pöördunud, kuna Tööinspektsioon käis külas või on kohe külla tulemas.  Tööinspektsioonil on oma süsteem, mille järgi nad ettevõtteid külastavad ja kindlasti töötajate arv mängib rolli, kuid see hoiab pigem ära selle, et nad teie juurde tihti jõuavad. Ja see, et nad teie juurde siiski jõuavad ei tähenda ka seda, et keegi kuskil on kaebamas käinud. Tegemist on suure tõenäosusega siiski rutiinse järelevalve kontrolliga.  

Päeva lõpuks ei ole töötervishoid ja tööohutus mõeldud Tööinspektsiooni õnnelikuks tegemiseks, vaid ikka selleks, et töötajad hoitud oleks. Paljud edukad ettevõtted loobuvad excelist ja digitaliseerivad tööohutuse protsessid. Tee sinagi seda, efektiivselt koos VITS töötervishoiu tarkvaraga. 

 

Müüt nr 6 - kontoritöö on ohutu

Olen kuulnud ettevõtetelt, et neil pole vaja töötervishoiu ja tööohutusega tegeleda, kuna neil on lihtsalt kontor ja seal ju ohte pole. Vale puha! Kontori peamine tervisekahjustus on tingitud pidevast sundasendist ehk istumisest, mille tagajärjel võivad välja areneda luu – ja lihaskonna haigused. Kontoris on kindlasti aktuaalsed psühhosotsiaalsed ohutegurid, mida tööandja peab tuvastama ning tegelema. Ka ei puudu kontorites tööõnnetused – põhjused on peamiselt seotud liikumisteedega.  Kõik töötervishoiu ja tööohutusega seotud tegevused on kohustuslikud kõikidele ettevõtetele sõltumata töö ohtlikkusest.  

MÜÜT 7 - kui töötaja on kirjutanud vastava avalduse, kus loobub omal vastutusel isikukaitsevahendite kandmisest, siis tööandja ei vastuta

Vale! Isikukaitsevahendite kandmise kohustus tuleneb riskianalüüsist ning seaduses on välja toodud, et kui muul viisil ei ole võimalik ohtu vältida, siis on kohustus kanda isikukaitsevahendit. Tööandja peab väljastama ja töötaja kandma. Tööandja ja töötaja ei saa kokku leppida seaduse rikkumises. Kui isikukaitsevahend on ainuke viis tervisekahju ennetamiseks, siis ei ole mitte mingit õigustust lasta töötajal ilma isikukaitsevahendita töötada ning loota sellele, et midagi ei juhtu. Kui midagi juhtub, siis igal juhul tööandja vastutab, ka siis kui on kuskil mingi maagiline paber, kus töötaja väljendab isikukaitsevahendite mittekandmist omal vastutusel. 

Kokkuvõtteks - müüte ikka tekib ja need levivad nagu külajutud. Oluline on tunda seadusenõudeid ning vastavalt sellele saab hinnata, kas mõni "külajutt" vastab tõele või mitte. Kui aga seaduse nõudeid ei tea, siis tasub spetsialistidelt nõu küsida. 

Sul on küsimusi? Kirjuta meile. Või broneeri aeg tasuta demoks. 

 

 

 

 

Jaanika Jelistratov, Founder

Written By: Jaanika Jelistratov, Founder