Ilmselt on tänaseks pea kõik ettevõtted ja asutused vähemalt korra oma riskianalüüsile otsa vaadanud ja muudatusi sisse viinud või siis täiesti uue koostanud. Seoses koroonaviirusega tuli täiendada riskianalüüsi bioloogiliste ohutegurite vaates ning hinnata, kuidas viirus mõjutab organisatsiooni tegevusalast tulenevalt töötajate tervist.
Ilmselt tänu koroonaviirusele nii mõnigi ettevõte avastas, et üldse selline dokument on vajalik ning hakkas usinalt seda tegema või vastavat teenust sisse ostma. Oluline on mõista, et töökeskkonna riskianalüüs ei ole ühekordne dokument, mille valmimise järel sahtlisse panna ning kontrolli saabudes taas välja võtta.
Mis on riskianalüüs?
Riskianalüüs on süsteemne ja analüüsiv protsess, kus hinnatakse töötajatele mõjuvaid ohte, ohtude suurust ning lahendusi ohtude mõju vähendamiseks. Riskianalüüsi koostamise vormi ega metoodikat pole ette antud, kuid see tuleb igal juhul vormistada kirjalikult ning säilitada 55 aastat. Metoodikast on kõige levinumad Briti Standard 8800 ning Queensland.
Riskianalüüsi eesmärk on ära hoida tööõnnetusi, kutsehaigusi ning tööst põhjustatud haigusi. Riskianalüüsiga on võimalik kujundada töökeskkond ja töötingimused selliseks, et töötaja saab enda tervist hoida, ta saab olla produktiivne ning sellega toota ettevõttele/asutusele seda kasu, milleks ta tööle võeti.
Riskid on igas ettevõttes
Olenemata ettevõtte suurusest või tegevusalast, tuleb aru saada, et ohud on igas ettevõttes. Ohtude olemus, suurus ja mõju varieeruvad tõesti vastavalt ettevõtte suurusele ja tegevusalale. Näiteks mõjuvad kontoritööd tegevatele töötajatele tõenäoliselt sundasendid ja sundliigutused ning puidutööstuses töötavatele töötajatele müra ning seadmete ohtlikkusest tulenevad riskid. Samamoodi ohustavad puidutööstuse töötajat sundasendid ja sundliigutused, kuid seda erineval moel - pikalt seismine, detailide komplekteerimine. Seega pole ühtegi ettevõtet ega asutust, kes pääseks riskianalüüsi tegemise kohustusest.
Mis kasu on riskianalüüsist?
Arvestades, et tööandja vastutab töökeskkonnas ning töö tegemisel töötaja tervise ja ohutuse eest, siis peamine kasu seisneb ohtude esinemise teadlikkusest. Tööandja riskianalüüsiga kaardistab ära, millised ohud töötajal on ning kui suur mõju võib sellel töötaja tervisele olla. Vastavalt sellele saab kasutusele võtta erinevad meetmed ohtude elimineerimiseks või vähendamiseks.
Lisaks võimaldab riskianalüüs teha töötervise- ja tööohutusalaseid kulutusi erisoodustuse vabalt. Kui riskianalüüsis on kirjeldatud riskide maandamiseks ennetus - või kontrollimeetmed, siis need saab ettevõte soetada erisoodustuse vabalt.
Lootes, et ükski ettevõte ega asutus ei pea hakkama kohtuteed käima on siiski oluline teada, et kohtujuhtumi korral, kus töötajale on tekitatud tervisekahju ning töötaja seetõttu soovib saada kahjude hüvitamist on riskianalüüs üheks alusdokumendiks, et aru saada, kas töökeskkonnas selline risk oli tööandja poolt hinnatud ning mida tööandja on võtnud ette selleks, et seda riski vähendada. Tegeledes pidevalt riskide hindamise ning riskide maandamisega, väheneb ka tõenäosus, et kunagi tuleks see ebameeldiv ja kulukas tee ette võtta.
Riskianalüüs aitab paika panna prioriteete, milliseid kulutusi töökeskkonna või töötingimuste parandamiseks vaja on. Riske hinnates tuleb välja, millised ohud on kõige tõsisemad ning vajavad kohest sekkumist ning mille maandamiseks ei ole nii karjuvat vajadust.
Ka aitab riskianalüüs hinnata olemasolevate meetmete piisavust ja toimet. Kui vaatamata kasutusele võetud meetmetele esineb ohtlikke olukordi või ka õnnetusi/haigestumisi, siis on tõenäoliselt vaja meetmed ja/või tegevused ümber mõelda.
Riskianalüüs ei ole ühekordne tegevus, vaid järjepidev protsess
Riskianalüüs ei ole üks suur dokument, mis tuleb valmis teha suure vaeva või rahaga ning siis panna see uhkusega sahtlisse ning kiita ennast ja teisi suure töö eest. Kiita tuleb kindlasti, sest riskianalüüsi koostamine ei ole lihtne ning kogu see protsess vajab aega ja süvenemist, kuid on oluline aru saada, et esmase riskianalüüsiga luuakse alus edasiseks töötervishoiu- ja tööohutusalaseks tööks ning riskianalüüsi muutmine ja täiendamine on samuti edasine töö.
Kui töökeskkonnas toimuvad muutused, siis on vaja riskianalüüsi täiendada. Nendeks muutusteks võivad olla:
- võetakse kasutusele uus tehnoloogia
- kolitakse uutesse ruumidesse või renoveeritakse põhjalikult olemasolevaid ruume
- tehakse parendusi protsessidesse
- ilmnevad uued teadmised ohutegurite mõju kohta
- töötervishoiuarst juhib tähelepanu ohuteguritele, mis on töötajaid mõjutanud
- on juhtunud tööõnnetus, mille põhjustanud risk ei ole riskianalüüsis välja toodud
- on avastatud kutsehaigus või tööst põhjustatud haigus, mille põhjustanud ohutegur ei ole riskianalüüsis kajastatud või adekvaatselt hinnatud
Mõnikord vajab riskianalüüs tervenisti täiendamist, aga tihti vajab riskianalüüsi täiendamist vaid teatud ohutegur, osakond, ametikoht vms. Seega on oluline, et riskianalüüs oleks koostatud selliselt, et seda oleks vajadusel mugav muuta. Siin on abiks dünaamiline riskihindamine, mis on proaktiivne lähenemine riskide juhtimisele muutuvates töökeskkonna oludes.
Riskianalüüs tuleb kirjalikult vormistada
Just täiendamise vajaduse tõttu ei olegi soovitav koostada riskianalüüs suure dokumendina, mida konverteerida pdf formaati või välja printida ja sahtlisse panna. Selle asemel on soovitav läbi mõelda, kuidas oleks mõistlik riskianalüüs jagada väiksemateks tükkideks, nt osakondade põhiseks, ametikohtade põhiseks, seadmete põhiseks jne. Selline tükeldatud lähenemine võimaldab kiiresti leida see koht, mis muudatust vajab ning just see osa hiljem ka töötajatele tutvumiseks saata.
Pole oluline, kuidas riskianalüüs vormistatakse, kuid oluline on, et see oleks tehtud kirjalikult ning võimaldab taasesitamist. Kindlasti ei tohiks varasemaid versioone kustutada, sest see on tõestus selle kohta, kuidas töökeskkonda ja töötingimusi on järjepidevalt paremaks tehtud. Riskianalüüsi võib koostada MS Wordis või Excelis või kasutada selleks VITSas olevat lihtsat tööriista.
Riskide hindamine VITSas teeb riskianalüüsist protsessi, mitte dokumendi
- VITSas arvutatakse riskitase automaatselt vastavalt sisestatud kestusele ja tasemele
- Vastavalt sisestatud kestusele ja tasemele pakub süsteem välja levinud ennetus - ja kontrollimeetmeid ning Sul on ka võimalus ise neid sinna lisada
- Kõik ennetus - ja kontrollimeetmed kantakse automaatselt tegevuskavasse, kuhu on võimalik märkida tähtaeg ning vastutaja
- Riskianalüüsi tööriist vähendab trükkimisele kuluvat aega ning annab kiire ja lihtsa ülevaate riskidest ning ennetusmeetmetest
- Riskianalüüsi saad üles ehitada osakonna, ametikoha või seadme põhiselt.
