Koroona oht ei ole küll kuhugi kadunud, aga vaikselt on näha, et inimesed ja ettevõtted soovivad liikuda vaikselt normaalse elurütmi taastamise poole. Mulle meeldib see mõte, mis on nüüd käinud päris mitme spetsialisti suust läbi „me peame õppima selle viirusega elama“. Elu peab edasi minema eelkõige selleks, et majandus saaks jätkuda. Ja meile kui osad sellest majandusest on oluline pidada kinni ennetusmeetmetest, milleks jätkuvalt parimad on kätehügieen ning distants teise inimesega.
Järgnevalt toon välja mõned nipid ja mõtted, mida tavarütmi tagasi liikudes tähele panna.
1) Esimese asjana tuleb ära teha töökeskkonna riskianalüüs.
- Tehke selgeks, kes või mis on nakkuse allikad (kliendid, alltöövõtjad, kolleegid, saastunud pinnad)?
- Kui suur tõenäosus on nakatuda ehk kui paljude klientide või kolleegidega on kokkupuude ja kui pika aja jooksul? Kas on võimalik hoida distantsi? Kas töö toimub siseruumis või väliskeskkonnas?
- Seejärel kirjeldage, millised on hetkel rakendatud meetmed – mida te olete teinud selleks, et praegu oma töötajaid kaitsta?
Ülaltoodu põhjal peaksite nüüd vaatama, kas senistest meetmetest piisab või tuleks rakendada veel mingisuguseid ennetusmeetmeid, et töötajaid töö tegemisel kaitsta. Järgnevates 2punktides ehk leiate mõne kasuliku mõtte selleks.Riskigrupis töötajad ning töötajad, kelle perekonnaliige kuulub riskigruppi võiksid jätkata kodus töötamist vähemalt seni kuni eriolukord on lõppenud.
2) Mitte lubada tööle korraga tervet kampa, vaid teha seda väiksemate gruppide haaval.
3) Võimalusel endiselt vältida füüsilisi koosolekuid või pidada neid suuremates ruumides, kus on võimalik distantsi hoida.
4) Mõõta välja, kui mitu inimest tohiks korraga kohvinurgas olla, et saaks hoida 2m distantsi ning uksele/seinale teade vastava infoga.
5) Tööle tulles ja töölt minnes välisukse juures tuleb käed desinfitseerida, et mitte tuua võimalikke viirusosakesi väliskeskkonnast töö juurde või töö juurest koju. Loomulikult tuleb käsi puhastada ka tööpäeva jooksul.
6) Töö päeva lõppedes puhastada töölaud ja töövahendid.
7) Isikukaitsevahendid on vajalikud siis, kui distantsi hoida pole võimalik, käsi ei saa puhastada piisavalt tihti ning on kokkupuude suures koguses inimestega, nt klienditeenindajad. Muul juhul isikukaitsevahendeid kandma ei peaks. Isikukaitsevahendite kandmist tuleb töötajatele õpetada ning jälgida, et need oleksid õigesti peale pandud.
8) Kui on vaja klientidega kokku puutuda, siis esialgu mõelge ühiskaitsevahenditele nagu plastikust kaitseklaasid ja alles siis isikukaitsevahenditele, kuna isikukaitsevahendid on töötajatele ebamugavad.
9) Meenutage töötajatele, et endiselt kehtib reegel „Kui Sul esineb sümptomitest köha, nohu, hingamisraskused, palavik, siis jää koju ning konsulteeri arstiga“.
10) Julgustage töötajaid rääkima, kui neil on viirusega seotud hirmud ning olge paindlikud leidmaks lahendusi töökorralduse ajutiseks muutmiseks.
11) Jagage töötajatele regulaarselt infot ettevõtte hetkeseisust, plaanidest ja headest uudistest. Usun, et pärast 1,5 kuud halbu uudiseid on väga vaja natuke positiivseid uudiseid jagada.
12) Tehke regulaarseid töötajate nö pulsi kontrolli ( ingl k. Pulse check), mis tähendab lühikeste meeleolu küsitluste läbiviimist, kus saate teada, kuidas töötajad ennast antud olukorras tunnevad, mis neid häirib ning milliseid ettepanekuid neil on.
13) Kuna koroonaviirusega seotud hirmud ja raskused võivad töötajat vaimselt mõjutada, siis võimalusel pakkuge töötajatele psühholoogilist nõustamist. Kui teil ettevõttes on määratud tervisekulutuste hüvitamiseks mingi summa, siis arvestades, et spordiklubid on kinni, võib sama hüvitist kasutada ka psühholoogi külastamiseks.
14) Korraldage lõbusaid võistlusi või konkursse, näiteks 300 000 sammu kuus; koogi küpsetamise võistlus vms. See aitab tõsta meeskonnatunnet ning tekitada positiivseid emotsioone.
Loodan, et leidsite ülaltoodust kasulikke nippe, et ohutult tavaellu naasta 🙂
Püsige terved!
