Tänapäeva kiiresti muutuvas keskkonnas on oluline, et organisatsioonid suudaksid kiiresti ja efektiivselt reageerida uutele ja muutuvatele riskidele. Traditsiooniline ja vahest ka harjumuspärane riskianalüüsi protsess ei ole enam piisav, kuna riskid on muutunud keerukamaks ja dünaamilisemaks. Seetõttu on aeg rääkida dünaamilisest riskihindamisest, mis võimaldab pidevalt ajas muutuva töökeskkonnaga kaasas käia.
Dünaamiline riskihindamine on proaktiivne lähenemine riskide juhtimisele muutuvates töökeskkonna oludes, mis hõlmab pidevat uute potentsiaalsete riskide tuvastamist ja hindamist ja olemasolevate uuesti hindamist. Võttes arvesse viimaste aastate sündmusi, siis ei ole enam aega istuda kuid arvuti taga, et vormistada ühte riskianalüüsi ja siis vaielda iga sõna üle. Riskianalüüsid peavad valmima kiiresti ning peavad olema ka kiiresti muudetavad. Selleks ongi vajalik läheneda riskide hindamisele dünaamiliselt. Dünaamiline lähenemine tagab, et riskide ohutase on ajakohane ning asjakohased meetmed on alati rakendatud. Võttes dünaamilise lähenemise riskihindamisele, saavad organisatsioonid ja üksikisikud ennetada potentsiaalseid ohte, teha informeeritud otsuseid ja kiiresti reageerida töökeskkonna muutustele. Muudatused töötervishoiu ja -ohutuse seaduses ei ole harvad ja VITS aitab sul nendega kursis olla.
Üheks dünaamilise riskihindamise peamiseks eeliseks on see, et see võimaldab organisatsioonidel ennetada potentsiaalseid ohte enne nende tekkimist. Näiteks uue masina või tootmisliini paigaldamisel saab kiirelt hinnata esmased riskid ning võtta meetmed kasutusele juba enne, kui töötajad tööülesandeid täitma asuvad. Pideva töökoha jälgimise ja riskide hindamisega saab ettevõte rakendada sobivaid meetmeid ohtude vähendamiseks juba enne, kui need reaalselt kellegi tööd segama hakkavad.
Staatilise riskianalüüsi korral analüüsitakse uue seadme või liiniga seotud riske kui seade on juba töös ning hiljem alles siis, kui töökeskkonnas on juba palju muutusi toimunud või on toimunud tööõnnetus, mis sunnib riskianalüüsi üle vaatama.
Teine dünaamilise riskihindamise eelis on see, et see aitab ettevõttel valmistuda ootamatuteks olukordadeks. Kõige parem näide on pandeemia, kus dünaamiline riskianalüüs aitab hinnata uut olukorda kiiremini ning pidev olukorra jälgimine ja uuesti hindamine aitab ettevõttel teha kiiremini otsuseid, kuidas muutunud olukorraga toime tulla. Antud riskianalüüsi protsess aitab ka langetada kiiremini ärilisi otsuseid, nt kas targem on töötajad koju saata ning ettevõte sulgeda või üritada äritegevust töös hoida?
Dünaamiline riskihindamine aitab organisatsioonidel teha informeeritud otsuseid ressursside jaotamise ja riskide prioriteedi kohta. Kuna riskide iseloom ajas muutub ja võib muutuda väga kiiresti, siis ka prioriteedid muutuvad. Seega pidev monitoorimine aitab ka paremini riske prioritiseerida ja otsustada, kuidas ressursse eraldada nende mõju vähendamiseks.
Lõpetuseks aitab dünaamiline riskianalüüs organisatsioonidel olla konkurentsivõimelisem ning vastupidavam kiiresti muutuvas maailmas. Kui riskide hindamine on pidev ja protsess paindlik, siis saab organisatsioon kiirelt ja tõhusalt reageerida ning olla sellega sammu võrra ees konkurentidest.
Dünaamilise riskihindamisega alustamine võib tunduda hirmutav, kuid õige lähenemisviisi korral võib see olla lihtne protsess. Järgnevalt on välja toodud sammud, mis on vajalikud dünaamiliseks riskide hindamiseks:
1. Ohutegurite tuvastamine: Dünaamilise riskide hindamise esimene samm on konkreetse töökeskkonna osa/masina või tegevuse ohutegurite tuvastamine. Seda saab teha läbi ajurünnaku, varasemate andmete ülevaatuse või spetsialistidega konsulteerimise läbi.PS! Tükelda töökeskkond väiksemateks osadeks (osakond, protsess, masin). Suurte mahukate analüüside aeg on läbi. Väiksemateks osadeks jaotatud riskianalüüs võimaldab paremini ülevaadet säilitada ning lihtsamalt muudatusi sisse viia.
2. Ohtude tõenäosuse ja mõju hindamine: Kui ohutegurid on tuvastatud on järgmine samm ohtude esinemise tõenäosuse ja tagajärje hindamine. Seda saab teha riskimaatriksi või sarnase tööriista abil, mis hindab riskide tõenäosust ja mõju skaalal madalast kõrgeni. Näiteks üks laiemalt kasutatav riskide hindamise metoodika on Briti standard BS8800.
3. Riskijuhtimise plaani väljatöötamine: Kui ohutegurid on hinnatud on järgmine samm riskijuhtimise plaani väljatöötamine. See plaan peaks sisaldama meetmeid, mis vähendavad ohtude esinemise tõenäosust ja mõju, ning seda tuleks olude muutudes regulaarselt üle vaadata ja värskendada.
4. Riskijuhtimise plaani rakendamine: Kui riskijuhtimise plaan on väljatöötatud, on oluline rakendada riskitasemete vähendamiseks tuvastatud meetmeid. Seda saab teha läbi koolituse, kommunikatsiooni, monitoorimise ja regulaarse tegevuskava ülevaatamisega.
5. Monitoorimine ja uuesti hindamine: Dünaamilise riskide hindamise lõppsammas on pidev riskide jälgimine ja vajadusel uuesti hindamine. Seda tuleb teha regulaarselt, et tagada riskide ajakohasus ja efektiivsus, kui olud muutuvad.PS! Monitoorimisse peaksid olema kaasatud ka keskastmejuhid ning töötajad, kuna nemad on esimesed, kes muutunud riske märkavad. Kuid see omakorda nõuab läbimõeldud kommunikatsiooni, kus kõik osapooled on riskidest ning meetmetest teadlikud.
6. Ülevaatamine ja värskendamine: Lõpuks on oluline regulaarselt üle vaadata ja värskendada riskijuhtimise plaani, et tagada selle efektiivsus ja asjakohasus. Soovituslik on vähemalt kord aastas plaan üle vaadata, kuid pidada silmas, et iga muutuse korral, sh ka uute äriliste otsuste korral tuleb heita pilk hetkel aktuaalsetele riskidele ning mõelda, kas mõni otsus või uus olukord midagi muudab?Lõpetuseks, dünaamiline lähenemine riskide hindamisele on proaktiivne ja efektiive, kuna aitab organisatsioonidel olla samm ees võimalike ohtude korral ning reageerida kiiresti muutuvatele olukordadele ja teha teadlikke otsuseid.
VITS on loonud tööriista, millega on lihtne töökeskkonna riskianalüüsi koostada.