Miks on nii, et mõnes ettevõttes ohutuskultuur on väga hea ning teises ettevõttes kohe üldse mitte? Olles aastaid erinevates ettevõtetes käinud ja nendega koostööd teinud, siis mõnda ettevõttesse lähed kohale ja sa saad kohe aru, et ohutus on siin olulisel kohal ning seda teavad ja sellest peavad kinni ka töötajad. Ning teistes kuuled erinevaid põhjusi, miks ei ole võimalik normaalset ohutuskultuuri rakendada, süüdistatakse töötajaid ja nende tahet ohutusse panustada ning kohati peetakse isegi normaalseks kui aasta jooksul mõni töötaja vigastada saab – “Tegijal ikka juhtub!”, kõlab vabanduseks.
Ohutuskultuur ei olene kunagi sellest, millised töötajad ettevõttes on. Ohutuskultuur on ettevõtte kuvandi üks osa, mis saab alguse juhtkonnast ja tema paika pandud väärtustest ning visioonist.
Töötajad tulevad tööle ning võtavad omaks need väärtused, mida ettevõte on paika pannud ja üldiselt töötajate värbamisel tuleks juba tutvustada ettevõtte väärtusi ning valida töötajaid selle järgi, kas ta toetab neid või mitte.
Olulised tegurid, et saavutada toimiv ohutuskultuur
Visioon – Tuues välja tuntud ja kohati leierdatud ütluse: Kui sa ei tea, kuhu sa lähed, siis kuidas sa tead, kui sa kohal oled? Ohutus või üldisemalt töötaja heaolu võiks olla üks osa ettevõtte visioonist. Ilma töötajateta üldiselt ei saa edukat organisatsiooni ehitada ja nüüdseks on ka juba sadu uuringuid ja artikleid, mis tõestavad, et pidev töötajate vahetumine on ettevõttele kallis ja kahjulik.
Juhtimine – organisatsioon on selle juhi nägu. Seetõttu on oluline teadvustada, et juht/juhtkond on eeskujuks töötajatele ning nemad on peamised ettevõtte väärtuste kandjad. Näiteks, kui tootmises on turvajalanõude kandmine kohustuslik, siis ka juhtkond peab tootmisse sisenemisel turvajalatsid jalga panema.
Paindlikkus – Ettevõte saab kohandada protsesse vastavalt muutunud olukorrale ja vajadustele. Eriti on see asjakohane tänases Covidi valguses, kus väga lühikese ajaga tuli oma tööprotsessid ja töö ümber korraldada. Edukad olid need, kes suutsid olla paindlikud.
Kaasamine – kõige tõhusam ohutuskultuuri edendaja on töötajate kaasamine erinevatesse otsustusprotsessidesse. Kui töötajad on oma sõna sekka öelnud, siis on hiljem seda ise ka raske rikkuda.
Informeeritus ja kommunikatsioon – Õige info edastamine õigel viisil on vajalik, et töötajad tunneksid ennast kaasatud olevat ning, et jutud ei hakkaks oma elu elama. Ka siinkohal oli kroonaviirus heaks näiteks nii mitmeski organisatsioonis, kus läksid liikvele kuulujutud ja töötajad olid paanikas ning juhtkonnal oli keeruline seda kõike hallata.
Raporteerimine – Ohuolukordade, tööõnnetuste, töökeskkonnaga seotud murede regulaarne raporteerimine peaks olema julgustatud ja hinnatud. Töötajaid ei tohiks seetõttu karistada ega ka naeruvääristada, kui ta toob välja tema hinnangul olulise puuduse.
Isiklik vastutus – Iga töötaja peaks mõistma isiklikku vastustust ohutuskultuuri tagamisel. Ohutusrikkumisi tuleks kindlasti märgata ning rikkujad tuleks ka vastutusele võtta, kuid karistuste määramisel tuleb jälgida, et need oleksid süüga proportsionaalsed. Lisaks tuleks erinevatest rikkumistest ka teisi töötajaid teavitada, kuid kindlasti ei tohi süüdlast nö tuleriidale paigutada ehk see võiks jääda anonüümseks.
Arenemist ja õppimist soosiv – Ettevõte õpib edulugudest, aga ka teeb järeldusi mitte väga õnnestunud olukordadest. Ei kardeta protsesse üle vaadata, mis on vajalikud muutuste elluviimiseks. Uuritakse ning õpitakse teiste organisatsioonide praktikatest, sest tihti on teised ettevõtted sama probleemi ees olnud.
Iga ettevõte peaks läbi mõtlema oma väärtused ning teadvustama, et ohutu ja tervist säästev töökeskkond pole mitte ainult osa seaduse nõuetest, vaid ka oluline komponent ettevõte maines. Usun, et me kõik oleme mõnda töökeskkonda nähes teinud sellest ettevõttest järelduse ning lasknud sellest oma arvamuse kujundada. Ka ettevõtte majandusnäitajate jaoks on hea maine oluline.
Kõigele lisaks ei pea enam tööohutust pidama excelis vaid selleks on häid viise, kuidas kogu protsess digitaliseerida. Meil on sulle 13 trikki sujuvaks digipöördeks töötervishoius- ja ohutuses.