Kevadkuu esimese päevaga hakkasid kehtima muudatused töötervishoiu ja – ohutuse seaduses. Nende muudatuste eesmärk on kaasajastada seadust ning vähendada tööandja halduskoormust. Etteruttavalt võib öelda, et kui teil on kõik korras, siis liiga palju toimetamist ei kaasne.
Alljärgnevalt toome välja peamised muudatused töötervishoiu ja – ohutuse seaduses, mis hakkasid kehtima 1.märtsil 2021.
Nüüdsest tuleb kehtivad riskianalüüsid üles laadida Tööinspektsiooni iseteenindusportaali TEISi. Kellel riskianalüüs pole veel tehtud, siis kevadel peaks valmis saama ka Tööinspektsiooni poolt tööriist, mis aitab riskianalüüse hõlpsalt ise koostada.
Siinkohal tasub muidugi meeldetuletada, et nüüdseks peaks kõikidel ettevõtetel töökeskkonna riskianalüüsis kajastatud olema ka COVID-19 ohutegur ning meetmed ohuteguri mõju vähendamiseks ja töötajate kaitsmiseks.
Tänapäeval on juba tavapärane kasutada teenuseosutajaid erinevate tööde teostamiseks (koristamine, remonttööd jne). Selleks, et terveks jääksid nii teenuseosutaja, kui ka tööandja töötajad peavad nii teenuseosutaja, kui ka tööandja teineteise ohtudega kursis olema ning võtma kasutusele kõik meetmed, et ohte vähendada.
Siin on oluline välja tuua, et käsunduslepingu ja töövõtulepingu alusel töötavad töötajad on samuti teenuseosutajad.
Tekib küsimus, kuidas seda teha? Kõige lihtsam on, kui mõlemad pooled vahetavad omavahel riskianalüüse, kuid selleks, et ohtudest teavitamine ülevaatlikum oleks, siis tasuks teha nö lihtne kokkuleppe dokument, kus mõlemad pooled toovad välja peamised ohud ning meetmed, mida ohtude vähendamiseks ette võetakse.
See tähendab seda, et ohutusjuhendi vajadus selgub riskianalüüsist. Töövahenditele ja tööprotsessidele, kus töötaja võib viga saada tuleb koostada ohutusjuhend.
Siin peab muidugi ettevaatlik olema, et liiga kergekäeliselt ei loobuks ohutusjuhendite koostamisest. Mõni seade on üldjoontes ohutu, kuid seal võib olla see üks oht või üks funktsioon, mis võib vigastusi põhjustada. Sellisel juhul on soovitav leida võimalus see oht integreerida mõnda teise ohutusjuhendisse. Näiteks paberihunt – paberihundile eraldi ohutusjuhendit vaja pole, kuid ohuna on seal kindlasti rippuvate detailide kinnijäämise oht. Selle võiks lisada näiteks kontoritöötaja ohutusjuhendisse. Kuivõrd kontoritöö ja istumine ei vaja võib-olla kohest tööohutuseeskirja, kuid aktiivse kontorivõimlemise meeldetuletamine või harjumuse tekitamine ei tee paha.
Kõige olulisem aspekt selle punkti juures on meeles pidada, et prillide hüvitamise eelduseks ei ole enam silmanägemise halvenemine. Ka lihtsalt halva silmanägemise korral on õigus töötajal prille hüvitada. Prille võib hüvitada näiteks sellisel juhul, kui töötajal on prillid kulunud, nt klaasidel on kriimud vms. Prille ei peaks tööandja hüvitama, kui prillid on kaotatud, katki läinud töötaja enda hooletuse tõttu.
Kui enne oli prilli hüvitise maksmiseks vajalik töötervishoiuarsti otsus, siis nüüd piisab vaid silmaarsti või optometristi otsusest ning seda saab/peab tegema ka siis kui perioodilise tervisekontrolli tähtaeg on veel kaugel. Tööandja ei saa keelduda prillide hüvitamisest, kui töötaja töötab üle 50% tööajast kuvariga. Küll aga saab otsustada, mis summa ulatuses prille hüvitatakse.
Lõpetuseks ei ole palju, mida meeles pidada ja mis muudaks töötervishoiu ning tööohutuse keerulisemaks. Kui siiani on kõik tehtud ja toimib, siis tuleb mõelda läbi teenuseosutajatega kommunikatsioon ning laadida riskianalüüsid TEISi ja muu toimib senisel viisil edasi. Küll aga soovitan vahetult enne suve vaadata oma süsteem üle ning kui on vaja midagi muuta või täiendada, siis jätta see näiteks suvetööks. Suvel on tavaliselt igapäevased tööprotsessid rahulikumad ja saab tegeleda taustatööga.